| Eha seller – KES VASTUTAB??? |
| Tere! Jagan oma südame mure teiega, sest üksi sellise murekoormaga kaugele ei jõua. Minu pikem kiri on manusega kaasas. Lühidalt, aga järgmine. Kasuperega lõpeb eestkosteleping 18. aastaselt ära. Vastutuse peaks võtma KOV, aga ei võta? Kui meil kasuperena enam jaksu ja ressursse pole ja see on vaimselt kurnav, kes aitab? Seadus ütleb jah, et KOV peab võtma vastutuse, aga nemad ütlevad, et neil pole võimalusi. Elagu sõprade juures või mingu kodutute varjupaika Haapsalus Tulbi põik 3. Vald saab aidata täna ainult sellega, et saadab puudega noormehe võlanõustaja juurde. Kes on noormehel tugiisikuna kaasas, et ta üldse asjadest aru saaks? Kas meie kasupere vaeva nägemine ongi kasvatada KOVile eluheidik? Sellisel juhul pole ju kasuperedel üldse vaja lapsi elule aidata olgu puudega või ilma? Meie pere pole mitte ainuke, kes sellise murega on. Tugiisikuna toon mina oma pere probleemi päevavalgele. Suure südamega inimesed nagu kasupered ei taha pahandusi ja nad ei lähe kunagi rind ees omi õigusi nõudma vaid kannatavad süümepiinade all edasi. Põhiline, millele sots.töötajad tuginevad; “te olete ju nagu omi lapsi kasvatanud, eks te võite ju edasi neid ka kasvatada. Ja kasuvanema süüpiinad kasvavad edasi jõuetuna midagi muuta või lahendada. Läänemaal, Taebla vallas elav kasuema Eha Seller. Läänemaa Kasupered MTÜ esimees Läänemaa kasuperede tugiisik. Eesti Kasuperede Liidu juhatuse liige. |
| Würth |
| Meil on kodus sama mure. Laps on lapsendaud ja 6 aastane. Mida teha, et arstidele ametnikele tõestada, et lapse käitumine kodus ei ole eakohane. Ta treeoriseerib, manipuleerib, valetab jne. Tablettide abil suudab lasteaias suuremaid konflikte vältida (ei tõsteta ukse taha), arstidele hea mulje jätta. Kodus aga on meie kannatus katkemas. Nooremad lapsed on väsinud. Mina ei suuda enam viisakatest kasvatus reeglitest kinni pidada. Näen kuidas temast 5 aastat noorem õde on kohe kohe temast arengus ees. 3 aastasest rääkimata. Ma sain kasuvanemaks kindlas usus: kui hätta jään on abi telefoni kõne kauguse. Ma olen täiesti üksi. Mitte keegi ei usu mind. Mulle õeldi, et eestis antakse lapsendamiseks vaid terveid lapsi. Mul on meeletu hirm. Hirm selle ees, et meilt võetakse ära ka teised lapsed. Hirm selle ees, et tüdruk kasvab ja jookseb kodust ära, et tähelepanu saada, saab 14 lapse sest ta läheb võõrastega kaasa ja tal puudud ohutunne… Ma olen kõigest ema kes tahab oma lastele parimat aga nüüd kahetsen, et olen üldse emaks saanud. |
| Toomas – toomas.adson@eesti.ee |
| Elluastumine on kindlasti üks raskemaid etappe,nii lapse kui ka lapsevanema jaoks. Kas sa töötukassa poolt oled abi küsinud? Nendele on puuetega inimeste töölerakendamise jaoks ka teenused ette nähtud. http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12465 |
| Malle Kobin |
| Lugu on ju selles, et noormees on täisealine, kasuperest juba välja kasvanud. Kohalik Omavalitsus on see, kes peaks eluaseme tagama, siis saab teda edasi suunata teitele võimalikele teenustele, ka tööhõivealastesse |
| Tiia Rebane – tiiarebane@hot.ee |
| Lugesin EMA muret ning kaastunne talle, sest meie kaunis Riik on jätmas kasuperesid oma muredega üksi.Olen seda omal nahal hästi tundnud ja vahel on ka mul olnud tunne, et miks ma nende lastega jauran, kuid tõepoolest süda ei lubaks…. Meie peres kasvab 7 kasulast,nad on meil elanud juba 12 aastat, kuid on niisuguseid kitsaskohti meie seadustes, et lihtsalt piinlik on, kuidas riik ei austa kasuperesid.Ka meil on üks poiss, kes sai eelmisel aastal juba 19 ja kadusid igasugused toetused, kuigi ta käib alles Gümnaasiumi viimases klassis. On samuti eestkostel, vald ei toeta, kui küsima lähed, siis öeldakse, et peate nüüd hakkama saama. Vabandan väljendi pärast, kuid mulle vaadatakse otsa umbusaldusega, umbes nii, et miks ma kaeblen, kuus last on veel ja peaks ju pappi saama. Õnnestus ka paar aastat saada suure pere-ema palka, kuid ka see kadus koos elatusrahaga, kuigi laps elab siin edasi, käib koolis ja vajab kõike nii nagu teisedki.Olen nüüd nagu varas, püüan hakkama saada kõigi arvelt.Ja mis mind muretsema paneb, nad õpivad hästi ja tahavad ülikooli minna, olen lastele kõike selgitanud ja ma ei teagi, mida edasi teha!!! Mina arvan, et meie riigis on justkui vigase mõtlemise paraad, sest kardetakse kasuperedele maksta väärilist raha, millega kenasti toime tulla, miks ikka veel ei saa valitsuses keegi aru, et kui kasupere materiaalne olukord on parem, elavad ka lapsed paremini ja on ka võimalusi nende arendamiseks rohkem. Teada ju on, et ega kasuperesse minevad lapsed ole tervemad, kui need, kes asenduskodus.Lastekodus saab töötaja palka, kuid kasupere-emale ei suuda riik vist mitte kunagi kinni maksta neid solvanguid, mis KOV on välja käinud, ei mõtle hetkekski keegi valitsusametnik, millised mured, pisarad, kannatused, solvumised peab kasuema laste kasvatamisel lihtsalt alla neelama, sest Kasuema on liigvähe väärtuslik. Minu meelest peaks riik maksustama kasuperesid rohkem, väärtustama rohkem,lihtsalt austama rohkem, et siis tõesti saaks kasuema toetuda riigi abile ja ei peaks naabrinaise arvamuse pärast silmi maha lööma ja häbi tundma, et ta kasuema on!!! Mures Emale saame vaid toeks olla, kuid mis seadused ja Ministrid sellest arvavad. Tõeliselt kurb hakkab, kui kõik probleemid silme ette tulevad. Õnneks on mul lapsed toredad ja mõistvad, loodan väga, et see ka nii jääb, kuid, kas jääb…sest ühel päeval võib täiskasvanud laps mulle esitada küsimuse—miks sa mind edasi ei aita, kui tahan ülikoolis tasulisele õppele minna. Kõike kaunist kõigile.Soovin, et pilve tagant päike paistma hakkaks. |
| Malle Kobin – malle@kasuperedeliit.ee |
| Tiia, tänan sind siiralt julguse eest! On kasuperesid, kes on sama tunda saanud. Väikeseks lootuskiireks on see, et kohe-kohe saab käima lükatud Eesti Kasupere Fond, mille eesmärgiks on just kõrghariduse omandamise korral toetuse maksmine. See on alles algusjärgus ja ma ei oska öelda, millal tuule tiibadesse saab, aga me rabeleme selle nimel… |
| Tiia Rebane |
| Aitäh lootuste eest!Eks ikka oleme kannatlikud ja ootame positiivset riigi osalust ka kasuperedele ! |
| Ly Sova – ly@kasuperedeliit.ee |
| Tugiisikuna olen kokkupuutunud mitmete samalaadsete juhtumitega. Üks ehe lugu elust enesest. Laps elas lastekodus, kuid viibis 15 aasta jooksul tugiperes nii koolivaheaegadel, nädalavahetustel, suvel. Laps sai 19 ja lõpetas kooli ning pidi astuma ellu. Lapse elukohajärgne KOV aga püüdis igati vältida noorele elamispinna võimaldamist – küll soovitas noorel endal üürikorter üürida, küll küsida võimalust tugiperes elada. Lõpptulemusena otsiski tugipere noorele korteri ja on tänaseni talle toeks. Siinkohal veel teadmiseks, et pere oli valmis last peres hooldamise lepinguga perre võtma, kuid kuna tegu oli vastavatud eralastekoduga, siis oli iga lapse PEA hinnaline. See on kurb reaalsus vanemliku hoolitsuseta laste täisikka jõudmisel. |
| Tiia Rebane – tiiarebane@hot.ee |
| Tahan kirjutada veel ühest halenaljakst kokkupuutest KOV-iga. Nimelt minu üks kasulaps,kes ei saa enam riigipoolseid toetusi, sest ta on üle 19 aasta vana, kuid õpib Gümnaasiumi viimases klassis. Loomulikult tekkis mõte, et küsin KOV sots.töötajalt, kas oleks võimalik mingitki toetust saada ja kuidas on seadusega ette nähtud elluastumistoetusega, millistel tingimustel laps selle saab. Mulle vastati nii:Ei, meil ei ole küll võimalik mingit toetust maksta ja elluastumistoetusega on nii, et kuna ta saab varsti juba 20, siis peaksite ta kellegi sugulase või tuttava juurde sisse kirjutama, siis oleks ehk võimalik saada, aga peale 20-ne aastaseks saamist enam ei saa seda. Loomulikult olin ma sellise vastuse peale sõnatu ning tõesti mõtlesin sügavalt järele, et kas KOV käitus minuga nii alatult või arvas sealne töötaja, et ma ei tea seadustest midagi. Aga siiski suutis ta minu hingerahu pisarateni viia ja ma olen tõesti väga solvunud.Aga ega see aita midagi, kellelegi ei loe, kui hingega seda laste kasvatamist teed, siis saadki haiget! Veel näide minu hoolduslastest:Koolis oli autahvel, kuhu pandi viielised, kuid minu kaks kasulast ei saanudki sinna, kuigi õppisid viitele, sest NAD EI OLNUD SELLE VALLA LAPSED. Tuleb meelde veel: kui minu neli kasulast jõulude ajal koju tulles teatasid, et koolist minnakse kirikusse jõuluüritusele ning seal on igale lapsele kingitused, laste silmad särasid;helises telefon ja klassijuhataja teatas, et kahjuks minu lapsed ei saa sinna üritusele minna, sest nad ei ole SELLE VALLA LAPSED.Kahjuks oli vald nii öelnud, oli ka õpetaja kurb ning soovitas vallaga ühendust võtta. Seda ma ka tegin, pakkusin, et ostan neile ise pakid, peaasi, et lapsed minna saaksid, sest ma ei pidanud õigeks oma lapsi sellest peost ilma jätta. No, ma ei tea, kas valla töötajal läks seekord süda haledaks, aga ta ütles, et las nad ikka lähevad ning vaatame pärast, kas seda raha pakkumist vaja läheb. Lapsed käisid ära ning olid õnnelikud, kuid ise uurisin, et mis pidu see üldse oli:tuli välja, et hoopis kirik korraldas ürituse ja andis valdadele korralduse õpilaste nimekirjade koostamiseks. Seal ei olnudki valla rahaga rohkem kokkupuudet, kui valla buss transportis lapsi. Ainult üks vahva sündmus oli ka;kuna mul üks kasulaps väga edukas õpilane ja osaleb igasugustel olümpiaadidel, siis toimus vanemate austamine koos lapsega vallas ja meid kutsuti sellele üritusele!!!!!!Ma ei saanudki aru, kuidas see laps siis selle VALLA LAPS oli!!!! |
| Malle Kobin |
| Loen, loen ja loen…olin siiras hämmingus, kui sarnaselt käituvad KOV´ide sotstöötajad… |
| Eha Seller – eha@kasuperedeliit.ee |
| Minu perekonnas Raido lugu on pannud meid tõsiselt mõtlema, miks me peaksime enam olema KASUPERE??? Meie peres kasvab 6. aastane raske puudega poiss veel ja 10. aastane käitumishäirega tüdruk. Miks me siis näeme vaeva ja valutame südant nende laste elu pärast, kui 18. aastaseks saades on nad määratud eluheidikuteks??? Minul on hetkel kadunud igasugune motivatsioon ja tahe. Meie vaevarikkal tööl kasuperena ei ole Eesti Vabariigis ju mingisugust eesmärgi kindlust. Hoolduspere täidab lepingut ja on kohustused kuni lapse 18.a. saamiseni ja kes siis võtab vastutuse üle? 18.a. noor vajab tuge eriti puudega noor. |
| Tiia Rebane – tiiarebane@hot.ee |
| Olen ka alati huvi tundnud kasuperede käekäigust ja ammu mõistnud, et vallas on sots.töötajad ebaadekvaatsed seaduste tundmisel. Või nad ei tahagi, et neil oleksid segavad faktorid–nagu kasupered. Peaksime hakkama tõsiselt mõtlema, kuidas ennast kaitsta. Peamegi ehk neid lihtsalt rohkem nö.kiusama, et kasuperet märkama hakatakse.Oleme ju Euroopas igasuguste muude nõuetega esikohal,on Euro, kuid mis tasemel on meie kasulaste tulevik.Kas tõesti riigis polegi ametnikku, kes nende laste huvide eest seisaks. Miks on siis meil lepingud, miks on kontroll,miks kirjutatakse arenguvestlusi!!! Kas jääbki nii, et kui kasupere teeb selle lapsega kõik võimaliku, et see laps kasvõi oma elus hakkama saaks, satub ta täiskasvanuna bürokraatia küüsi ning temast saabki eluheidik. Mina ei ole sellega nõus!!Tahan, et minu sõnadel, kasvatusel, kallistustel, armastusel olekski mõte, et minu lastel oleks ka võimalikud ambitsioonikad prioriteedid, et ka neist saavad kunagi oma riigi maksumaksjad, võib-olla ka ametnikud, kui neil oleksid võrdväärsed võimalused kasvõi lastekodulastega. Kas tõesti meie riik ei hooligi sellest!!!Jah, me oleme ilmselt EMAD, kes püüavad ükskõik, millistel tingimustel nende lastega edasi suhelda, neid aidata, neid ikka armastada,kas meie riik nii mõtleski, et saab kaelast ära!!!Nii, et mõtleme veel, mis saab edasi. |
| Eha – Eha@kasuperedeliit.ee 20:01 22.02.11 |
| Jagan tarkust ka teistega. 1. Kui kasulaps hakkab saama 18.a. siis tuleb minna KOVsse ja teha AVALDUS. 2. Tuleb väga selgelt väljendada, mis on teie ootused KIRJALIKULT. Veel täna on ametnike arusaamine, et kui võetakse kasulapsed kasvama hooldusperesse, siis kogu eluks. 3. Hoolduslepinguga pere on võrdne lastekoduga, ainult vahega, et kasvatatakse oma pere sees ka võõraid lapsi. See on töö. |
| Ene 12:43 16.03.11 |
| Mul seisab ka see jama kõik ees,õigemini on alanud ja millega lõpeb, ei tea.10a tagasi võtsin poisid ja kuna vallad ei saanud asju aetud omavahel, vaid ikka üks pool helistas mulle ja mina edasi ja vastus samuti, siis tegin eestkoste (kui lapsed võtsin, siis käratati üldse peale, et kuidas julgesin ilma loata vallale koormust tuua (kuigi ei küsinud vallalt sentigi)Kuna aga tegemist oli venekeelse lapsega, siis lähim ja hubane väike kool oli eestikeelne aga pidi kolmanda kl. asemel uuesti esimesest alustama (kuigi laps oli paari kuuga suvel üsna palju eesti keelt õppimud, kahetsen et ei pannud teise kl.aga ei tulnud selle peale.Nüüd lõpetab poiss põhikooli ja saab kohe peale seda 18a.Poiss on olnud tubli, aktiivne ja õppinud enamvähem hästi võib öelda et täitasa hästi – paar aastat üldse 4-5line aga nüüd eelmisel ja sel aastal ka mõned kolmed tulnud, aga seda ka peamiselt sellest, et tegeleb paljude asjadega -laulab maakonna poistekooris, noortekooris, käib muusikakoolis, teatristuudios, on lastekaitse liidu Noortekogus – ühesõnaga tubli ja hakkaja, aga tal on suur soov minna Kultuuri Akadeemiasse.No ühe aasta saab veel käia keskkoolis et seni siis veel saab toetust aga edasi siis ka sama, et vaata kuidas hakkama saad.Oleme sellest ka rääkinud ja ütlesin poisile, et toetan niipalju kui saab aga peab hakkama suveti tööga raha teenima ja koguma.Aga selle töö leidmisega on ka nii nagu on Nüüd aga olen teise lapsega hädas muusikakooli pärast ja seda juba mitmes kor. Kooliaasta algul kui oli juba mõne korra käinud, selgus, et toetust makstakse vaid oma valla lastele (seda ei pandud tähele kevadel, kui laps katsetel käis ja ma avalduse andsin ja ma ise ka selle peale ei tulnus)Laps on väga musikaalne ja ma siis käisin valla ja muusikakooli vahet, ja helistasin Tallinna, kust kaps pärit on jah lubati asjad korda ajada nii Tallinna poolt kui ka vallast.Läks mõni aeg mööda ja enne uut aastat siis jälle anti mulle muusikakoolist teada, et vald ikka ei maksa enam lapse eest ja tuleb laps ära võtta või täis maks ise kõik maksta (see on kusagil 4000eek) Läks isegi nii kaugele, et oli juttu laste tasutasõidu kaartidest, et neidki ei maksta teise valla lastele.No sai aga jälle Tallinnaga ühendust võtta ja vallas käia kordi.Vald oli nõus, et laps siia sisse kirjutada, kui ta juba nagunii elab siin (on mul hoolduslepinguga 3aastasest peale ja nüüd 11a)Tallinnast aga ei taheta teda lasta siia sisse kirjutada, et kui laps ükskord tahab edasi õppida, et siis omavalitsus saab kuni 21a-ni toetada, aga mida ma seni teen? kas võtan muusikakoolist ära, eeldades et õpib edasi ja siis saab kaks aastat kauem mingit toetust ja samas võidakse ka tasutasõidu kaart ära võtta ja maksan põhikooli lõpuni koolisõidu pileti eest ehk sama raha, millise saaks selle kahe aasta jooksul.No ei tea, laps on tõesti väga musikaalne, õpib klaverit ja tahab veel mõnd pilli õppida ja laulab hästi. Muusikakooli täis maksu ma küll maksta ei jõua, see mis niigi tuleb omaosalusena maksta on 320eek ja samas käivad veel neli muusikakoolis vabaõppega ja see maksab 28oeek a`.Ka mõtlen, et mis saab, tahaks ju lastele parimat, aga omale lisamureks, mida arvatavasti lastekodu kasvatajal pole. |
| Ene enemi@hotmail.com 13:02 16.03.11 |
| Mul on ka paar korda peast läbi vilksanud, et oli mul tarvis kõike seda jama aga siis ei tulnud selle peale, mis võib ees olla ja ega nüüd lastest loobumine ei tuleks ka kõne allagi, vastupidi – otsin kust paar väikest juurde võtta, sest üks läks pesast välja 3a tagasi, nüüd on järgmine ja järgmisel aastal kaks minekul, ning “pesamuna” 2.kl aga tahaks et ka kodus oleks veel keegi, keda sülle võtta ja hellitada, ka lapsed on sellised kes hoolivad väikestest. Kirjutasin lisa selleks, et kas keegi teab, kas eestkostel olnud lapse 18a. saamisel on üldse mõtet kelleltki mingit abi otsida. Lepinguga olnud laste puhul peab ikka omavalitsus murte tundma mis edasi saab (pere tunneb selle üle muret niikuinii)aga eestkoste puhul vist asjad veidi teised. |
