Kümnes kasuperede suvekool Hiiumaal Kalda puhketalus tõi üle Eesti kokku kasupere lapsi ja täiskasvanuid selleks, et viie päeva jooksul puhata, õppida ja kogemusi vahetada.
HELJA KAPTEIN
helja.kaptein@hiiuleht.ee
Põhjusi, miks üks laps ei saa oma vanemate juures edasi elada ja tuleb teise perekonda paigutada, on väga erinevaid. Riik peab selliste laste perekonnas kasvamist oluliseks, sest see on lapse arengule parem kui kasvatusasutuses ehk lastekodus viibimine.
Ka uuringud tõestavad, et peres kasvanud lapsel areneb välja turvaline kiindumussuhe ja ta saab ka edaspidises elus paremini hakkama.
Ametnik ammutas kogemusi
Laagrielust võttis osa ka sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik asendushoolduse alal Kersti Puhm. Tema ülesandeks oli rääkida lapsevanematele asendushoolduse arengutest Eestis. Praegu on selle põhimõtteks pigem ennetada peresiseseid keerulisi olukordi kui sekkuda hiljem.
Puhm ütles, et laagris oli tema jaoks üllatusmomente: “Põhiliselt ei tea pered seadusest tulenevaid õigusi teatud teenustele ja toetustele.” järeldas ta. Ka on praktika Eesti piirkondades erinev – kohati toetatakse kasuperesid tublisti, mõnes piirkonnas on koostöö alles arenemisjärgus.
Puhm ütles, et ei kujutanud hästi ette ka seda, kuidas pered laagris koos toimivad, kuid kohal olles veendus, et laagrielu on sõbralik omavaheline suhtlus. “Mulle meeldis, kui laps tuli jooksuga ema juurde, käes äsjavalminud asjake ja hõiskas, et näe, ma tegin sulle kingituseks pildi, koti või käevõru. “See on väga toetav suhtlusviis, mida ma nende päevade jooksul pere liikmete vahel näinud olen,” ütles ta.
Puhm märkis, et palju räägitakse abivajavatest lastest, aga vähem neist, kelle peres kasvavad need lapsed. “Nad on tublid ja vajavad tunnustust,” ütles Puhm.
Ta avaldas lootust, et ehk tuleb perekonnas hooldajaid juurdegi. Neil, kes sooviksid oma perre võtta kasulast, tuleks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes oskab nõu anda ja selgitusi jagada.
Põnevaid tegevusi jätkus kõigile
“Neid kohti, kuhu eri vanuses lastega minna siiski on, aga nii Tallinna loomaaed kui Vembu- tembumaa on suure pere jaoks liiga kallid,” tõdes Jaanika Petti, kelle peres kasvab kolm bioloogilist ja kaks kasulast. Ka transpordi puudumise tõttu saab pere väga vähe koos reisida. Just seepärast oli võimalus laagrisse tulla nende jaoks suurepärane.
“Loengutes ja jututubades sai mõndagi varemkuuldut meelde tuletatud ja mõnele tõele kinnitust leitud. Kokkuvõttes andis laager andis jõudu ja energiat edaspidi toime tulla,” ütles teist aastat laagrielust osalenud Petti. Tema sõnul meeldis laagris ka lastele, sest näod olid kõigil naerul ning kasulaps sai kiita ja tänukirjagi.
Neljas laagris osalenud võrulane Inge Järvpõld rääkis, et laagris saadud teadmised annavad valmisoleku erilisteks juhtumisteks, aga laager andis ka palju energiat: “See oli täielik puhkus koos tarkuseteradega, aga tõi ka n-ö maa peale tagasi, kui kuuled teiste probleemidest, mida endal pole,” ütles kolme kasulast kasvatav kümneliikmelise pere ema.
Juba kümnes kokkusaamine
Eesti kasuperede liidu juhatuse esinaine Malle Kobin rääkis, et kasuperede suvekooli mõte tekkis tal üle kümne aasta tagasi, ajal, mil ta ise võttis oma perre kaks kasulast. “Tekkis tunnete virr-varr ja teadsin, et teistelgi kasuperedel on palju erinevaid juhtumeid, mida omavahel jagada,” meenutas Kobin.
Toona leidis ta, et kasuperesid on vaja nõustada selleks, et nad suudaksid enda, aga ka oma ja kasulaste eest seista.
Kasuperedesse võetud lapsed on tihti läbi elanud raskeid hingelisi traumasid, nende sisemaailm võib olla mitmeid ja mitmeid kordi purunenud enne, kui nad jõuavad peresse, kus neist tõeliselt hoolitakse. Seepärast on nende lastega on sageli väga raske toime tulla. “Ümberharjumine võtab sama palju aega, kui on elatud halbades tingimustes,” selgitas Kobin.
Suvekool on mõeldud kohaks, kus vanemad saavad koolitust erinevate olukordade lahendamiseks, taastada oma sisemist ressurssi ning tuge teistelt kasuperedelt ja psühholoogilt.
Juuli viimastel päevadel korraldas Eesti kasuperede liit Hiiumaa kümnenda vabariikliku kasuperede suvekooli. Osalenud 120 osavõtjast olid kaks kolmandikku eri vanuses lapsed ja ülejäänud lapsevanemad.
Toetust suvekooli läbiviimiseks on saadud Hasartmängumaksu nõukogult, kasulaste päritolujärgsetelt kohalikelt omavalitsustelt, mõnedelt heatahtlikelt annetajatelt ja Hiiumaa lastefondilt.
“Suvekool on kasuperedele oluline – kes korra käinud, tuleb ikka ja jälle tagasi,” kinnitas Kobin kümneaastasele kogemusele tuginedes.